Minu prioriteedid
Lugege Markuse 13:31-37
Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: ... eks see ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud. (Jesaja 58:6-7)
Ma magasin sisse ja mul polnud tol hommikul aega “Päevasõna” lugeda. Ma pidin varakult postkontorisse minema ja Pariisi jõulupaki saatma. Postkontorisse minnes kõndisin ma mööda õigeusukirikust, mille ees üks vanem naine raha kerjas. Ma ei peatunud, olin palju rohkem mures selle pärast, kui kaua mul tuleb kiirel pühade-eelsel ajal postkontoris järjekorras seista.
Õhtul enne magamaminekut otsustasin ma lõpuks “Päevasõna” lugeda. Tolle päeva mõtiskluse oli kirjutanud üks naine, kes oli mitu päeva kodutust mehest mööda sõitnud ja mehe olukord valmistas talle muret. Lõpuks otsustas loo autor mehele toidupaki teha, aga kui ta saabus tänavanurgale, kus mees oli alati seisnud, siis teda polnud enam seal.
Ma mõistsin otsekohe, et minu tolle päeva prioriteedid olid olnud valed. Kui ma oleksin seda mõtisklust hommikul lugenud nagu tavaliselt, siis oleks mu päev – ja selle eaka naise päev – võinud hoopis teistsuguseks kujuneda. Ma lasksin Jumala jaoks mööda võimaluse mind hädasolija abistamiseks kasutada.
Õhtul enne magamaminekut otsustasin ma lõpuks “Päevasõna” lugeda. Tolle päeva mõtiskluse oli kirjutanud üks naine, kes oli mitu päeva kodutust mehest mööda sõitnud ja mehe olukord valmistas talle muret. Lõpuks otsustas loo autor mehele toidupaki teha, aga kui ta saabus tänavanurgale, kus mees oli alati seisnud, siis teda polnud enam seal.
Ma mõistsin otsekohe, et minu tolle päeva prioriteedid olid olnud valed. Kui ma oleksin seda mõtisklust hommikul lugenud nagu tavaliselt, siis oleks mu päev – ja selle eaka naise päev – võinud hoopis teistsuguseks kujuneda. Ma lasksin Jumala jaoks mööda võimaluse mind hädasolija abistamiseks kasutada.
Nicola Vidamour (Venemaa, Pskov)