Pimedusest välja
Lugege 2. Korintose 1:3-7
Mis ma teile ütlen pimedas, seda ütelge valges, ja mida te kuulete kõrva sisse sosistavat, seda kuulutage katuselt! (Matteuse 10:27)
Kui mu abikaasa 25 aastat tagasi verehaigusesse suri, jäin ma üksi kahe väikese pojaga. Ta oli olnud täiesti kindel, et Jumal tervendab ta. Nii et kui ma sain haiglast teate, et mu mees on surnud, ma murdusin. Tundus, et mu elu vajub täielikku pimedusse.
Kuid “halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal” saatis mulle palju sõpru, kes olid kogenud samasugust kurbust, nagu mina tundsin. Nad laususid õigeid sõnu ja tegid õigeid asju. Mõnikord nad lihtsalt istusid vaikselt mu juures. Need Jumala antud sõbrad tegid mu elu talutavaks. Ma sain selgeks, et Jumal kasutab inimesi, kes on kogenud valu ja kurbust, lohutamaks teisi, keda meeleheide maha rõhub ning neilt rahu ja rõõmu röövib.
Kui me süda murdub, siis kohtub Jumal meiega meie kannatuste sügavaimal tasemel ja lohutab meid oma ainukese Pojaga. Ja kõige sagedamini kasutab Jumal selleks lohutamiseks teisi inimesi.
Kuid “halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal” saatis mulle palju sõpru, kes olid kogenud samasugust kurbust, nagu mina tundsin. Nad laususid õigeid sõnu ja tegid õigeid asju. Mõnikord nad lihtsalt istusid vaikselt mu juures. Need Jumala antud sõbrad tegid mu elu talutavaks. Ma sain selgeks, et Jumal kasutab inimesi, kes on kogenud valu ja kurbust, lohutamaks teisi, keda meeleheide maha rõhub ning neilt rahu ja rõõmu röövib.
Kui me süda murdub, siis kohtub Jumal meiega meie kannatuste sügavaimal tasemel ja lohutab meid oma ainukese Pojaga. Ja kõige sagedamini kasutab Jumal selleks lohutamiseks teisi inimesi.
Ingrid A. Rönnberg (Rootsi, Skåne)