Jõnksatused teekonnal
Lugege Luuka 18:18-30
Siis ütles Jeesus kõikidele: “Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva enese peale ja järgnegu mulle.” (Luuka 9:23)
Sellest pidi saama minu esimene pikk bussireis. Piletimüüja püüdis rahustada mu hirmu, öeldes, et see on kena reis siledal maanteel. Olles temaga veidi aega rääkinud, ma rahunesin ja läksin bussi peale. Mõne aja pärast adusin, et olukord polegi selline, nagu ta rääkis. Sõit oli konarlik ja täis jõnksatusi, aeg-ajalt ei suutnud ma isegi istmel püsida. Ma ei olnud selleks valmis ja süüdistasin kassiiri, et ta ei rääkinud mulle tõtt.
Tänases piiblitekstis tahtis rikas mees pärida igavest elu. Kui Jeesus käskis teda enne talle järgnemist kogu oma vara maha müüa, siis otsustas mees talle mitte järgneda. Jeesus oleks võinud noormehele tee kergemaks teha, aga selle asemel andis ta jüngriks olemise hinna tõelise pildi.
Konarlikku bussisõitu ja Luuka 18 toodud lugu meenutades mõtlesin ma oma usuteekonnale. Kui ma Kristust tundma õppisin, räägiti mulle, mida tähendab teda järgida – et ma kannatan vaeva ja viletsust ning isegi mu oma pere võib mind hüljata. Kui ma otsustasin Kristuse vastu võtta, olin seetõttu valmis taga-järgedega kokku puutuma. Ma teadsin, mida oodata ja kui saabusid raskused, ei olnud need mulle üllatuseks. See tegi mu usutee kergemaks.
Tänases piiblitekstis tahtis rikas mees pärida igavest elu. Kui Jeesus käskis teda enne talle järgnemist kogu oma vara maha müüa, siis otsustas mees talle mitte järgneda. Jeesus oleks võinud noormehele tee kergemaks teha, aga selle asemel andis ta jüngriks olemise hinna tõelise pildi.
Konarlikku bussisõitu ja Luuka 18 toodud lugu meenutades mõtlesin ma oma usuteekonnale. Kui ma Kristust tundma õppisin, räägiti mulle, mida tähendab teda järgida – et ma kannatan vaeva ja viletsust ning isegi mu oma pere võib mind hüljata. Kui ma otsustasin Kristuse vastu võtta, olin seetõttu valmis taga-järgedega kokku puutuma. Ma teadsin, mida oodata ja kui saabusid raskused, ei olnud need mulle üllatuseks. See tegi mu usutee kergemaks.
Pramila Barkataki (India, Maharashtra)