Oma päevade arvestamine
Lugege Laul 63:1-9
Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame. (Laul 90:12)
Mu lähedaste külaskäik pidi kujunema unustamatuks. Umbes kümne minuti pärast leidis mu isa põhjuse, et läheksime kahekesi poodi. Sel ajal, kui isa rääkis mulle, et emaga on midagi korrast ära, rääkis ema mu naisele, et isa oli pannud telefonile salakoodi, mis takistas tal seda kasutamast. Õige pea diagnoositi mu emal Alzheimeri tõbi. Ta suri mõne aasta pärast hooldekodus.
Ema surm pani mind mõtlema, kui õrn on elu. Muidugi pole ma esimene, kes seda teeb. Laulik, teades seda, palus sajandeid tagasi: “Õpeta meid meie päevi arvestama”. Enamik meist eirab asjaolu, et me päevad on piiratud. Päike tõuseb, me ärkame, läheme tööle, lõbutseme. Päike loojub, me magame, ärkame, et uut tsüklit alustada. See on elu. Aga ühel homsel päeval me ei ärka enam.
Kuigi me võime arvestada oma päevi sünnipäevapidudega ja vana aastat ära saates, võime neid samuti arvestada, mõõtes oma lähedust Jumalaga. Ma olen otsustanud õppida Jumalat lähemalt tundma. Ma loen Pühakirja rohkem, kui oleks kohustus. Ma ülistan Jumalat laulus ja ei häbene seda. Ma otsin “tarka südant” (Laul 90:12).
Ema surm pani mind mõtlema, kui õrn on elu. Muidugi pole ma esimene, kes seda teeb. Laulik, teades seda, palus sajandeid tagasi: “Õpeta meid meie päevi arvestama”. Enamik meist eirab asjaolu, et me päevad on piiratud. Päike tõuseb, me ärkame, läheme tööle, lõbutseme. Päike loojub, me magame, ärkame, et uut tsüklit alustada. See on elu. Aga ühel homsel päeval me ei ärka enam.
Kuigi me võime arvestada oma päevi sünnipäevapidudega ja vana aastat ära saates, võime neid samuti arvestada, mõõtes oma lähedust Jumalaga. Ma olen otsustanud õppida Jumalat lähemalt tundma. Ma loen Pühakirja rohkem, kui oleks kohustus. Ma ülistan Jumalat laulus ja ei häbene seda. Ma otsin “tarka südant” (Laul 90:12).
Thomas Buice (Florida)