Turvalised kohad
Lugege 2. Moosese 17:1-7
Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõi sind Egiptusemaalt; tee lahti oma suu, siis täidan ta! (Laul 81:11)
Pärast seda, kui me teise osariiki kolisime, muutus meie kass Saara täielikult toakassiks. Uus väliskeskkond, kuigi huvipakkuv, hirmutab teda. Sageli kõnnib ta tagaaeda viiva ukse ees, mäugudes igatsusest välja minna. Kui ma aga avan ukse, julgustades kassi uut muru ja puid avastama minema, satub ta paanikasse ja jookseb turvalisust otsima. Vastumeelselt sulgen ma ukse ja loodan, et ühel päeval on ta julgem. Sellegipoolest olen ma alati veidi kurb, et ta jääb hirmu tundes ilma potentsiaalsest lõbustusest.
Kuigi minu kohanemine kolimisega ei olnud nii raske kui Saaral, siis vähem ilmsetes eluvaldkondades kohkun minagi samasuguse hirmu tõttu uutest võimalustest tagasi. Mõnikord sisaldavad need uusi teenimisvõimalusi, töökoha vahetust või uute sõprussidemete sõlmimist. Nendes olukordades tundub, et Jumal avab ukse, mis viib uude värskesse keskkonda. Kahjuks on mu esialgne reaktsioon nagu Saaral – ma jooksen turvalisuse ja tuttava poole.
Kui Iisraeli rahvas lahkus Egiptusest, puutusid ka nemad kokku tundmatuga. Kõrbes janu tundes näis neile, et tuttavasse Egiptusesse tagasi pöörduda oleks kergem ja turvalisem kui Jumala abisse uskuda. Nagu Iisraeli rahvas, olen ma süüdi, vaadates tagasi turvalise poole, kui Jumal pakub mulle uusi võimalusi. Sellegi-poolest olen ma julgustatud mitte hirmu tundma, vaid minema enesekindlalt laia avarusse, mida Jumal pakub. Ma saan edasi liikuda, teades, et Jumal on juba seal.
Kuigi minu kohanemine kolimisega ei olnud nii raske kui Saaral, siis vähem ilmsetes eluvaldkondades kohkun minagi samasuguse hirmu tõttu uutest võimalustest tagasi. Mõnikord sisaldavad need uusi teenimisvõimalusi, töökoha vahetust või uute sõprussidemete sõlmimist. Nendes olukordades tundub, et Jumal avab ukse, mis viib uude värskesse keskkonda. Kahjuks on mu esialgne reaktsioon nagu Saaral – ma jooksen turvalisuse ja tuttava poole.
Kui Iisraeli rahvas lahkus Egiptusest, puutusid ka nemad kokku tundmatuga. Kõrbes janu tundes näis neile, et tuttavasse Egiptusesse tagasi pöörduda oleks kergem ja turvalisem kui Jumala abisse uskuda. Nagu Iisraeli rahvas, olen ma süüdi, vaadates tagasi turvalise poole, kui Jumal pakub mulle uusi võimalusi. Sellegi-poolest olen ma julgustatud mitte hirmu tundma, vaid minema enesekindlalt laia avarusse, mida Jumal pakub. Ma saan edasi liikuda, teades, et Jumal on juba seal.
.