Kas kutsutud või mitte
Lugege Jeremija 29:4-7
Ja taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Issandat, sest selle hea põli on teie hea põli! (Jeremija 29:7)
Mitu aastat tagasi kolisime abikaasaga suurlinnast vaiksesse kolledžilinna, et hakata võõrastemajapidajateks. Me läksime täielikult pensionilt askeldusi täis päevadesse, tegema tööd, mis koosnes külaliste vastuvõtust, söögitegemisest ja koristamisest. Meile meeldis inimestega tegelda ja tundsime, et Jumal juhatas meid siia teenima.
Aeg-ajalt mõtlesin siiski, mis on siin meie eesmärk. Siis puutusin ma kokku Jeremija sõnadega, mida täna loeme. Me tegime jalgrajad ja istutasime lilleaia, mida nii külalised kui kohalikud imetlesid. Me hakkasime ka oma naabrite eest palvetama. Nende mured on samad, mida võib igal pool leida – purunenud suhted, tervisemured, töö kaotus, surm. Ka rõõmud on samasugused – pulmad, tervise paranemine, soodne töö-koht, sünnid. Kolme aasta pärast tundsime end selles väikeses paigas, kuhu Jumal oli meid toonud, igati koduselt.
Siis jäi mu abikaasa raskesti haigeks ja kaks kuud hiljem ta suri. Mõnikord hüüan ma Jumala poole: “Miks sa tõid meid siia ja jätsid siis mind üksi, ilma Royta?” Jesaja 54:5 aga vastab: “Sest sinu Looja on su mees, vägede Issand on tema nimi.” Ja Laul 46:2 tõotab: “Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav.”
Oma abikaasa Roy mälestuseks panin ma aeda tahvlikese, millele on kirjutatud: “Kas siia kutsutud või mitte, Jumal on meiega.” Ma kohtun meie aias Jumalaga ja jätkan oma naabrite eest palvetamist.
Aeg-ajalt mõtlesin siiski, mis on siin meie eesmärk. Siis puutusin ma kokku Jeremija sõnadega, mida täna loeme. Me tegime jalgrajad ja istutasime lilleaia, mida nii külalised kui kohalikud imetlesid. Me hakkasime ka oma naabrite eest palvetama. Nende mured on samad, mida võib igal pool leida – purunenud suhted, tervisemured, töö kaotus, surm. Ka rõõmud on samasugused – pulmad, tervise paranemine, soodne töö-koht, sünnid. Kolme aasta pärast tundsime end selles väikeses paigas, kuhu Jumal oli meid toonud, igati koduselt.
Siis jäi mu abikaasa raskesti haigeks ja kaks kuud hiljem ta suri. Mõnikord hüüan ma Jumala poole: “Miks sa tõid meid siia ja jätsid siis mind üksi, ilma Royta?” Jesaja 54:5 aga vastab: “Sest sinu Looja on su mees, vägede Issand on tema nimi.” Ja Laul 46:2 tõotab: “Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav.”
Oma abikaasa Roy mälestuseks panin ma aeda tahvlikese, millele on kirjutatud: “Kas siia kutsutud või mitte, Jumal on meiega.” Ma kohtun meie aias Jumalaga ja jätkan oma naabrite eest palvetamist.
Brenda Coffman (Illinois)