Veel mitte erus

JAGA FACEBOOKIS

Lugege 4. Moosese 8:23-26

Kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt. (2. Korintose 4:16)

Ma olen kaheksakümnendates eluaastates ja kaalutlesin kutsetööst pensionilejäämist. Sellegipoolest kerkib küsimus: “Kas tõesti?” Kas kutsetöö on spetsiifilise karjääri eesmärk? Või on mu eluaegne töö kasutada oma andeid Jumala eesmärkideks – sellisel juhul ei jää ma kunagi pensionile?

Vaadelge Issanda juhtnööre Moosesele leviitide kohta ülaltoodud tekstis (24.-25. salm). Leviidid pidid 25-aastaselt teenimist alustama ja 50-aastaselt erru minema. Seejärel pidid nad endiselt aktiivsed olema, kuid mitte jätkama oma seniste kohustuste täitmist. Nende osa muutus, kuid see oli sellegipoolest teiste abistamise tähtis roll.

Ma olen märksa vanem kui 50-aastane. Tegelikult olen ma peaaegu sama vana, kui oli 18. sajandi jutlustaja John Wesley, kui ta kirjutas oma päevikusse, et tal on tõsised terviseprobleemid. Siis lisas ta: “Sellegipoolest, kiidetud olgu Jumal, ei jäta ma oma tööd hooletusse, ma suudan ikka veel jutlustada ja kirjutada.” Mina ei suuda jutlustada, kuid ma kirjutan veidi ja suudan pidevalt palvetada. See ongi mu töö – ikka Jumalat teenida.

John Eyberg (Oklahoma)

PALVE:
Tänu Sulle, Issand Jeesus, Sinu kutse eest: “Järgnege mulle.” Las me vastame Sulle nii kaua kui hingame. Me palume, nagu Sina meile õpetasid, öeldes: “Isa. Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu. Meie igapäevast leiba anna meile päevast päeva, ja anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kes on meile võlgu. Ja ära lase meid sattuda kiusatusse.” Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Kristuse teenimiseks pole olemas vanusepiiri.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.