Täielikult tunnustatud

Kogu oma elu olen ma igatsenud tunnustust ja selle nimel töötanud. Ma sain häid hindeid, tegin ületunde, isegi talusin teiste inimeste ebasõbralikku kohtlemist – tegin kõike, et heakskiidu osaliseks saada. Ma kasvasin üles vaesena ja mu isa jättis meid maha. Ma tundsin, et ma pole sama palju armastust väärt nagu “normaalsetest” peredest pärit inimesed.

Nüüd keskealisena mõistan, et isegi kõige enesekindlamad meie seast pingutavad tunnustuse nimel. Me kõik vajame tunnustust selle eest, kes me sisemiselt oleme. Sellepärast püüavadki mõned näitlejad ja avaliku elu tegelased nii tugevasti säilitada kuulsust (staatust, üldtuntust) oma austajate seas.

Aga isegi siis, kui me võidame aplausi ja auhindu, suudab meie sees valitsevat tühjust täita ainult Jumal. Miks? Ainult tõeline usk Jumalasse toob tõelise turvatunde. Me oleme tunnustatud, meist saavad terviklikud inimesed. Aga see on Kristuse töö ja mitte selle pärast, mida me oleme teinud. Jumala tunnustuse saamiseks ei suuda me olla küllalt head või piisavalt saavutada. Jumal tunnustab meid armastusest ja piiritust armust.

Meie minevikust, ebaõnnestumistest, pattudest hoolimata tunnustab Jumal meid.