Varjatud aarded

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Jaakobuse 2:1-13

Nüüd avas Peetrus oma suu ja ütles: “Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik.” (Apostlite teod 10:34)

Kaks aastat tagasi kingiti mulle raskesti liigitatav taim. Mulle öeldi, et see on väga ilus, kui see päeva lõpus päikeseloojangu ajal õide puhkeb. Nädalaid hiljem tundsin ma kogu majas meeldivat lõhna. Ma tormasin rõdule ja nägin, taimele oli ilmunud ilus õis.

Samal viisil avastas maailm keskealise šotlanna Susan Boyle’i. Lihtsalt riietatud ja ilma jumestuseta astus ta Inglismaal telesaates lavale nõudlike kohtunike ette. Alguses oli kuulajaskonna ja žürii reaktsioon üsna skeptiline. Kui suur oli nende üllatus, kui ta laulma hakkas! Nagu meiegi paljudes olukordades, oli publik hinnanud Susanit ainult tema välimuse järgi.

Nii taime kui Susani lugu meenutavad meile, et me peame jätma kogu otsustamise Jumala kätte. Me saame pildi Jumala otsustamise olemusest sellest, mida Issand ütles Saamuelile Taaveti venna Eliabi kohta: “Ära vaata ta välimusele ja pikale kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames” (1. Saamueli 16:7).

Esperanza C. Acosta Nunez (Dominikaani Vabariik)

PALVE:
Kallis armastuse Jumal, aita meid näha teisi nii, nagu Sina näed. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Kui me näeme teisi Jumala silmade läbi, siis näeme nende tõelist väärtust.

PALVE TULIPUNKT:
Keegi, keda ma olen arvustanud.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.