Ei ole kohustuslik

Meie tänases kirjakohas räägib Jeesus meile, et need, kes hoolitsevad teiste eest nagu tema eest, on lambad, kes pärivad jumalariigi, ja teised on sikud, kes ei päri. Mul on olnud selle kirjakohaga raskusi, sest ma olen samuti tuttav kirjakohaga Efesose 2:8-9: “Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu – ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt –, mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda.” Mulle oli tundunud, et need kaks kirjakohta on omavahel vastuolus. Kas me oleme päästetud lihtsalt Jumala armu vastu võttes, nagu ütleb Kiri efeslastele, või peaksime püüdma häid tegusid sooritada, nagu ütleb Matteus? Aga siis mõtlesin ma kristlase südamele. Kui me võtame vastu Jumala armu ja pääste ning meist saavad usklikud, siis me süda laieneb, tõugates meid häid tegusid sooritama, isegi kui need ei ole tehniliselt “kohustuslikud”. Ma näen seda enamikus kristlastes, keda tunnen. Nad ihkavad teha neid häid tegusid isegi siis, kui ei näe neid kui kohustusi, et taevasse saada.

Kristlikud rollieeskujud aitavad meid näha, et head teod ei päästa meid. Selle asemel on head teod loomulikuks reaktsiooniks kristlastele, kes on tänulikud pääste eest ning peavad kalliks me Jumalat ja Jeesust Kristust, kes tõi ennast meie pääste eest ohvriks.