“Rumal” usk

JAGA FACEBOOKIS

Lugege 1. Kuningate 17:8-16

Aga minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand. (Jesaja 55:8)

Kui me laev Brasiilia läänedžungli piiri poole purjetas, kadus Los Angeles silmapiirilt. Me uskusime tõsiselt, et Jumal tahtis, et me Brasiiliasse läheksime, aga me sõbrad ei olnud selles veendunud. “Kas see on usk või rumalus?” küsisid nad.

Usus käimine kutsub sageli esile hulljulguse süüdistusi. Meenutage Eelija lugu. Ma kujutan ette, mida ta tundis, kui Jumal saatis ta vaese lesknaise juurde ja varustas neid nälja ajal toiduga. Jumalat usaldades palus Eelija lesknaiselt leiba. Naine vastas, et tal ei ole leiba – ainult peotäis jahu ja pisut õli. Ta kavatses neid kasutada viimase toidu jaoks oma pojale ja endale. Eelija võis hakata kahtlema, kuid Jumal kinnitas talle: “Jahu ei lõpe vakast ja õli ei vähene kruusist kuni päevani, mil Issand annab maale vihma” (14. salm).

Eelija ja lesknaine pidid selle ime eest Jumalat usaldama. Ja neil jätkus nii õli kui ka jahu. Ikka ja jälle tõestas Jumal oma ustavust.

Laevapardal seistes mõistsin, et ka meid ootavad ees katsumused. Aga Eelija Jumal on ikka seesama. See Jumal aitab ka meid läbi. Ja aeg näitas, et see osutus tõeks.

.

PALVE:
Muudatuste Jumal, kes ise ei muutu, aita meid isegi usukatsumustes Sind usaldada. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Missugust “rumalat” ülesannet kutsub Jumal mind täna täitma?

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.