Teekond edasi
Lugege Heebrea 12:1-3
Siis Jeesus rääkis neile taas: “Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu ja valgus.” (Johannese 8:12)
Ühel hilisõhtul hakkasin ma oma vanematekoju sõitma. Kui ma teekonda alustasin, olin väsinud. Päike hakkas loojuma. Ma leidsin, et keskendun silmapiirile, nii kaugele kui nägin ja olin hõivatud mõttest, mitu miili mul on veel sõita. Adusin, et mul on vaja suunata oma pilk maanteelõigule, mis on otse mu auto ees, ja jälgida üht miili korraga.
Samasugust väljakutset olen ma kogenud ka oma usuteekonnal. Selle asemel, et olla ustav otse minu ees seisvates ülesannetes, leian ma end sageli keskendumas sihtpunktile, pigem mõeldes sellele, kuidas ma sinna saan kui Tema otsimisele, kes mind sinna viib. Kui ma olen keskendunud Jumala kiitmisele ja Kristuse otsimisele, on Jumal mulle sageli järgmist sammu näidanud. Neil kordadel, kui ma astusin ustavalt selle ainukese sammu, sai järgmine ilmsiks, siis järgmine ja peagi vaatasin ma oma teekonnale tagasi nägemaks, et Jumal tõi mind uude kohta.
Kristlastena on meil ees pikk teekond. Kuidas me saame sinna, kuhu läheme? Me suuname oma pilgu Kristusele ja tema valgustabki meie teed, üks samm korraga.
Samasugust väljakutset olen ma kogenud ka oma usuteekonnal. Selle asemel, et olla ustav otse minu ees seisvates ülesannetes, leian ma end sageli keskendumas sihtpunktile, pigem mõeldes sellele, kuidas ma sinna saan kui Tema otsimisele, kes mind sinna viib. Kui ma olen keskendunud Jumala kiitmisele ja Kristuse otsimisele, on Jumal mulle sageli järgmist sammu näidanud. Neil kordadel, kui ma astusin ustavalt selle ainukese sammu, sai järgmine ilmsiks, siis järgmine ja peagi vaatasin ma oma teekonnale tagasi nägemaks, et Jumal tõi mind uude kohta.
Kristlastena on meil ees pikk teekond. Kuidas me saame sinna, kuhu läheme? Me suuname oma pilgu Kristusele ja tema valgustabki meie teed, üks samm korraga.
Kristin Evans (Tennessee)