Kõik on teistsugune

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Laul 107:1-15

Hõisake Issandale, kõik ilmamaad! Teenige Issandat rõõmuga, tulge tema palge ette hõiskamisega! (Laul 100:1-2)

Ma sündisin vigase suulaega ja seetõttu tundub mu kõne summutatud ja ebaselge. Kogu oma elu olen ma nurisenud Jumala ees, sest ma pole samasugune nagu teised. Pikka aega olin ma kibestunud ja õnnetu ning mu viha kasvas, eriti mõni aasta tagasi minu teismeliseeas, kuni ma hakkasin mind ümbritsevaid inimesi märkama.

Ma tegin kohalikus poes sisseoste, kui lähenesin mehele, kes liikus aeglaselt. Mehe üks käsi ja jalg olid täiesti halvatud. Ma vaatasin teda tähelepanelikumalt, et ta nägu näha, ja leidsin, et ta naerab. Kuigi ta ei suutnud oma kätt ja jalga kasutada, oli ta õnnelik. Kuidas see oli võimalik? Ma püüdsin mõelda, missugune oleks elu, kui ma ei saaks kätt või jalga kasutada.

Isegi kui mul on probleeme rääkimisega, saan ma siiski olla tänulik, et suudan rääkida. Ma sain selgeks, et me kurdame sageli oma murede üle, kuid ainult selleks, et näha, et teistel on veel hullemad mured kui meil. Kurtes ei vaadanud ma Jumala poole ja ei usaldanud Jumalat selle eest, kes ma olen. Nüüd püüan ma tänada Jumalat selle eest, kes ma olen, kuigi mõnikord on see raske, ning palvetan kannatlikkuse, rõõmu ja tervenemise eest.

.

PALVE:
Jumal, aita meid meie kehaliste puuete korral. Kaitse meid heidutavate mõtete eest ja asenda kurbus rõõmuga. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.