Ei ole üksi
Lugege Laul 139:1-18
Tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale. (Laul 139:5)
Täna sai mu tütar kahekümne aastaseks. Ta läks paari sõbraga kohvikusse seda tähistama. Teised sõbrad ja tuttavad on helistanud, et teda õnnitleda ja kommenteerinud, et mina olen üksi kodus. Ma olen nende õnnitluste eest tänulik, kuid eiran nende kaastunnet, sest ma ei ole üksi. Minuga on Issand.
Tollal, kui mu tütar sündis, ei mõelnud ma Jumalale. Ma lootsin oma jõule ja teiste inimeste abile. Otsekohe pärast sünnitust viidi mind palatisse ja jäeti üksi. Ma lamasin abitult omaette. Keegi ei tulnud mulle appi ja ma tundsin, et kõik on mind unustanud. Ma isegi ei hüüdnud Jumala poole. Ma ei teadnud usust mitte midagi. Ma koputasin seinale, aga mitte keegi ei vastanud.
Täna näen ma selgesti, et koputasin valele kohale. Ma olen kindel, et kui ma oleksin pöördunud Jumala poole, siis oleksin saanud abi. Jumal aitas mind sellegipoolest. Lõpuks tuli üks õde palatisse, aga ma mäletan ikka veel seda masendavat üksindus-tunnet.
Nüüd loen ma ikka ja jälle 139. Psalmi ning mõistan, et ükskõik, mis mu elus toimub, ei ole ma kunagi olnud ega ole ka edaspidi üksi. Jumal kannab mu eest hoolt.
Tollal, kui mu tütar sündis, ei mõelnud ma Jumalale. Ma lootsin oma jõule ja teiste inimeste abile. Otsekohe pärast sünnitust viidi mind palatisse ja jäeti üksi. Ma lamasin abitult omaette. Keegi ei tulnud mulle appi ja ma tundsin, et kõik on mind unustanud. Ma isegi ei hüüdnud Jumala poole. Ma ei teadnud usust mitte midagi. Ma koputasin seinale, aga mitte keegi ei vastanud.
Täna näen ma selgesti, et koputasin valele kohale. Ma olen kindel, et kui ma oleksin pöördunud Jumala poole, siis oleksin saanud abi. Jumal aitas mind sellegipoolest. Lõpuks tuli üks õde palatisse, aga ma mäletan ikka veel seda masendavat üksindus-tunnet.
Nüüd loen ma ikka ja jälle 139. Psalmi ning mõistan, et ükskõik, mis mu elus toimub, ei ole ma kunagi olnud ega ole ka edaspidi üksi. Jumal kannab mu eest hoolt.
Galina Samson (Venemaa, Voronež)