Imetlus ja austus
Lugege Laul 95:1-7
Tema päralt on mägede tipud. (Laul 95:4)
Ma olen alati mägesid armastanud. Ükskõik kas pikas, madalas mäeahelikus Arkansase Ozarkides või vägevates püramiiditaolistes tippudes nagu Šveitsi Alpides, räägib mägede majesteetlikkus ja saladuslikkus mu hinge vastu. Kui ma aga kolisin Põhja-Carolinasse Smoky mägedesse, kartsin, et nende päevast päeva nägemine võib põhjustada seda, et ma kaotan austuse nende grandioossuse vastu. Ma kartsin, et hakkan neid endastmõistetavaks pidama.
Sellegipoolest avastasin, et mu imetlus ja austus kasvasid iga päevaga. Ma näen iga päev oma aknast üht ja sama mäge, kuid see pole kunagi ühesugune. Ühel päeval on mäetipp pilvedesse kadunud. Järgmisel päeval terendub mäetipp udupilvede kohal. Ühel päeval paistavad mäe nõlva katvad rohelised metsad. Aga kui õhkkond muutub, näib mägi olevat kaetud sinakate varjudega.
Suuresti samal viisil leian, et mida rohkem ma veedan aega Jumalaga palve, piibliuurimise ja ülistamise kaudu, seda imelisem tundub Jumal. Mida rohkem ma veedan aega koos Jumalaga, seda vähem võtan ma Jumalat enesestmõistetavana. Mida rohkem ma veedan aega Jumala ligiolus, seda rohkem austan ma Jumala majesteetlikkuseavaldusi.
Sellegipoolest avastasin, et mu imetlus ja austus kasvasid iga päevaga. Ma näen iga päev oma aknast üht ja sama mäge, kuid see pole kunagi ühesugune. Ühel päeval on mäetipp pilvedesse kadunud. Järgmisel päeval terendub mäetipp udupilvede kohal. Ühel päeval paistavad mäe nõlva katvad rohelised metsad. Aga kui õhkkond muutub, näib mägi olevat kaetud sinakate varjudega.
Suuresti samal viisil leian, et mida rohkem ma veedan aega Jumalaga palve, piibliuurimise ja ülistamise kaudu, seda imelisem tundub Jumal. Mida rohkem ma veedan aega koos Jumalaga, seda vähem võtan ma Jumalat enesestmõistetavana. Mida rohkem ma veedan aega Jumala ligiolus, seda rohkem austan ma Jumala majesteetlikkuseavaldusi.
Mike Macdonald (Põhja-Carolina)