Näljane Jumala sõna järele
Lugege Laul 145:10-21
Vaim on see, kes elustab, lihast ei ole mingit kasu. Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu. (Johannese 6:63)
Tavaliselt on mul hea söögiisu, aga kui ma olin kaua haige, kaotasin ma isu. Hoolimata sellest, kui maitsev oli toit või kui suure armastusega see oli valmistatud, suutsin ma võtta ainult mõned suutäied. Ma ei olnud näljane. Muidugi võtsin ma kaalust alla. Võttes arvesse seda, et ma olin juba haige, ei olnud kaalulangus eriti kasulik. Kui mu tervis paranes, paranes ka mu söögiisu, kuni ma jälle toitu nautisin. Aeg-ajalt olen ma sellest ajast peale tundnud nälga, kuid ei suuda ühtki pakutavat toitu maitsta. Ma olen igatsenud millegi teistsuguse järele. Võib-olla juhtub see peaaegu kõikidega.
Sellistel kogemustel nagu nälja- või alatoitumise tunnetel on tugev paralleel meie vaimuliku eluga. Issand on varunud meile palju toitvat sööki, kuid aeg-ajalt me ei tunne nälga. Me ei taha Piiblit lahti teha ja meil pole mingit igatsust veeta palves aega Jumalaga. Siis “võtame” vaimulikult “kaalus alla” ja meie osadus Jumalaga kannatab. Teistes olukordades on meil igatsus Piiblit lugeda või palvetada, aga tundub, et me ei suuda end sisse seada ja seda tegelikult teha. Nii nagu toit on vajalik meie kehale, on vaimulik toit vajalik me hingele.
Sellistel kogemustel nagu nälja- või alatoitumise tunnetel on tugev paralleel meie vaimuliku eluga. Issand on varunud meile palju toitvat sööki, kuid aeg-ajalt me ei tunne nälga. Me ei taha Piiblit lahti teha ja meil pole mingit igatsust veeta palves aega Jumalaga. Siis “võtame” vaimulikult “kaalus alla” ja meie osadus Jumalaga kannatab. Teistes olukordades on meil igatsus Piiblit lugeda või palvetada, aga tundub, et me ei suuda end sisse seada ja seda tegelikult teha. Nii nagu toit on vajalik meie kehale, on vaimulik toit vajalik me hingele.
J. L. Kyriacou (Suurbritannia, Essex)