Tänapäeva ime

Ülalosundatud Pauluse sõnad meenutavad mulle hämmastavat leppimist, mis toimub Ruandas pärast hutude ja tutside genotsiidisurma. Need, kes vastutavad brutaalsete tapmiste eest, on kindlasti väärt karmi karistust – võib-olla surma, kuid Ruanda valitsus pakub tervendavat alternatiivi. Enamik inimesi, kes tunnistavad avalikult oma süüd, räägivad üksikasjadest ja vabandavad ohvrite perekondade ees, saavad väiksema karistuse. Ma suudan vaid ette kujutada agooniat pereliikmete näol, kui ma tunnistan üles hukkamõistetavad teod ja otsin andestust. Veel raskem on ette kujutada, kuidas ma vaatan inimest, kes tappis julmalt mu lähedase – kuulda õudseid üksikasju ja siis paluda, et kohus neile andestaks. Sellegipoolest ei piirduta Ruandas ja teistes Aafrika riikides sellega, et palutakse andeks ja ka andestatakse, vaid ühtlasi järgneb siiras leppimine.

Mõned süüdlased teevad kõik selleks, et sooritatut leevendada. Nad aitavad üles ehitada kogukonda, mille hävitasid või toetavad leske majanduslikult. Need teod on imelised Jumala armu märgid ja näide sellest, mida Jumal palub meid teha. Ükskõik, kas süütegu on suur või väike, meie tehtud või meie vastu, kutsub Kristus meid omavahel leppima.