Armastav nõustaja

Kolm kuud tagasi helistas ühel õhtupoolikul mu vennanaine ja ütles, et mu noorem vend sooritas enesetapu. Ma olin šokeeritud. Hiljem pidin ma seda kohutavat uudist oma eakatele vanematele teatama. Me oleme senini vapustatud, isegi rohkem kui siis, kui mu vanem vend kakskümmend aastat tagasi samuti enesetapu sooritas.

Kõigil meie pere neljal lapsel on bipolaarne häire. Mina olen õnnistatud, sest minu haigus on mu vendade-õdede omaga võrreldes kergemakujuline. Samuti olen ma kõige rohkem õnnistatud, sest olen alati Issandasse uskunud. Õige ravi ja nõustamise saamiseks pean sageli psühhiaatri juures käima. Eriti raskel ajal, kui pole kedagi, kes saaks mind aidata või ravimitest on vähe kasu, tean ma, et Issand on parim abiline. Nii et iga kord, kui ma olen depressioonis, hakkan ma Piiblit lugema. Jumal räägib minuga Piibli kaudu, sellega mu meeleolu ülendades. Ma tunnen Issanda ligiolu ja sellele järgneb meelerahu.

Ma usun, et hoolimata sellest, kui haiged või terved me oleme, vajame me kõik Issandat, eriti kurbuse, mure või depressiooni ajal. Jumala Sõna lugemine kinnitab meid kehaliselt, vaimselt ja hingeliselt, et iga päev oleks täielik.