Palju õnnistusi
Lugege Rutt 1:6-18
Kui Noomi nägi, et Rutil oli kindel nõu temaga kaasa tulla, siis ta sellest enam ei rääkinud. (Rutt 1:18)
“Pole vaja mind aidata. Ma saan ise hakkama. Teil on palju tähtsamaid asju teha,” ütles mu 80-aastane naaber, kui ma püüdsin tal aidata hoovis puutükke kokku korjata. Sama kuulsin ma ka emfüseemi põdevalt sõbralt, kui ma püüdsin tal aidata tema kiviaeda korrastada. Meie abipakkumised lükatakse sageli tagasi.
Samasugust käitumist näeme ka piiblitegelaste juures. Näiteks alguses lükkas Noomi tagasi oma kahe minia pakkumise jääda tema juurde. “Miks peaksid need kaks naist võtma endale minu eest hoolitsemise koorma?” mõtles ta arvatavasti. Aga kui Rutt näitas, et ta on otsustanud jääda, andis Noomi järele.
Kui ma saan vanemaks, siis tunnen, et ma ei suuda teha sama palju nagu nooruses. Uhkus on loomulik barjäär teiste abi vastu-võtmisele. Selline uhkus aga lahutab meid paljudest õnnistustest. Kui me laseme teisi ennast aidata, siis me ainult ei võta vastu midagi, mida vajame, vaid samuti tugevdame suhteid abi-pakkujaga. Lisaks sellele näeme, et keegi hoolib meist ja kingib meile oma aega.
Samasugust käitumist näeme ka piiblitegelaste juures. Näiteks alguses lükkas Noomi tagasi oma kahe minia pakkumise jääda tema juurde. “Miks peaksid need kaks naist võtma endale minu eest hoolitsemise koorma?” mõtles ta arvatavasti. Aga kui Rutt näitas, et ta on otsustanud jääda, andis Noomi järele.
Kui ma saan vanemaks, siis tunnen, et ma ei suuda teha sama palju nagu nooruses. Uhkus on loomulik barjäär teiste abi vastu-võtmisele. Selline uhkus aga lahutab meid paljudest õnnistustest. Kui me laseme teisi ennast aidata, siis me ainult ei võta vastu midagi, mida vajame, vaid samuti tugevdame suhteid abi-pakkujaga. Lisaks sellele näeme, et keegi hoolib meist ja kingib meile oma aega.
Paul Wayne Meier (Kentucky)