Armuga vastates
Lugege 1. Saamueli 1:1-18
Ja Eeli ütles temale: “Kui kaua sa tahad olla joobnud? Lase enesest vein haihtuda!” Aga Hanna vastas ning ütles: “Ei, mu isand, ma olen vaimult rõhutud naine; veini ega vägijooki ei ole ma joonud, vaid ma olen oma hinge Issanda ees välja valanud.” (1. Saamueli 1:14-15)
Ma tunnen Hannale selles loos kaasa, sest minagi olen kogenud piinlikke avalikke süüdistusi, kuulujutte või arusaamatusi. Kuigi mu läbielamised võivad peegeldada Hanna omi, siis kahjuks mu reaktsioon sageli ei tee seda. Kui mind on valesti süüdistatud, siis tavaliselt ulatuvad mu reaktsioonid vihaste solvangute, hoolimatute sõnade või pisaraterohkete kurtmisteni. Kui Hannat süüdistati valesti, siis kontrastiks selgitas ta viisakalt oma käitumist. Tema sõnad Eelile olid lahked ja lugupidavad. Iga salvav sõna, mida ma oleksin lausunud, oleks vaid näidanud minu halvakspanu Eeli vastu ja see poleks kunagi saavutanud positiivset tulemust, mida Hanna vastus tegi. Viisakalt vastates lasi Hanna Eelil tema varasemast mittemõistmisest hoolimata samas vaimus reageerida. Kui minu hoolimatud reaktsioonid oleksid esile kutsunud karmid sõnad, siis selle asemel tõi Eeli sõbralik vastu Hannale nii lohutust kui lootust. Hanna läks õnnelikuna koju.
Kujutage ette seda mõju, mis meil võiks olla oma perekonnale, kogudusele ja kogukonnale, kui me vastaksime süüdistustele, kuulujuttudele või solvangutele nii, nagu Hanna vastas Eelile.
Kujutage ette seda mõju, mis meil võiks olla oma perekonnale, kogudusele ja kogukonnale, kui me vastaksime süüdistustele, kuulujuttudele või solvangutele nii, nagu Hanna vastas Eelile.
Leona Matson (Kanada, Briti Columbia)