Lootuse sumin

Nagu jõululaulu meloodia, mis ei lähe meelest, tuleb mulle ikka ja jälle pähe väljend “vale heli teeb nõrgaks” (William Staffordi luuletusest). Vale heli – iga sõna või heli, mis on kooskõlast väljas – saab ainult nõrgaks teha.

Kuid õigel ajal ja õiges vaimus lausutud tõesõna saab meid ja me elu palju muuta. See on nagu puhas selge trompetihääl, mis lärmaka rahvahulga kohale tõuseb. Selline oli esimeste jõulude ajal kuuldud karjaste laul, mis kuulutas rõõmusõnumit Lunastajast. Uskuda evangeeliumi tähendab uskuda, et Jeesus Kristus on tõe sõna, mis muudab kõik, ja Kristuse järgimine vabastab meid tavalistest viisidest, millega maailm määrab meid elama. Me näeme, et rõõmusõnum, mida inglid kuulutasid, on ainus hääl, mis meid lunastab.

Advent tuletab meile meelde, et me väärtustaksime aega, mil inglite laulust saab laul, mida kogu maailm laulab. Me ootame tõotuse täitumist. Mõnikord tundub, nagu pudeneks igalt poolt valesid helisid. Kuid siis hakkame mingil moel, kusagil sügaval sisemuses kuulma õrna suminat, mis meenutab meile, et Jumal tegutseb alati. Seda suminat nimetab Piibel lootuseks.