Tehke seda nüüd
Lugege Koguja 3:1-8
Teie, kes ei tea, missugune on homme teie elu! Te olete ju aur, mida on hetke näha, ja siis see haihtub. (Jaakobuse 4:14)
Hiljuti lugesin ma “Päevasõna” venekeelsest väljaandest “Mesto Vstrechi” (“Kohtumispaik”) mõtisklust naisest, kes oli läinud külastama hiljuti haiglast tulnud sõbrannat. Nad veetsid koos mitu tundi ja meenutasid minevikku. Järgmisel päeval haiglast tulnud naine suri.
See lugu puudutas mind sügavalt, sest mu abikaasa ja mina olime juba kaua plaaninud tema vanavanemaid külastada, aga kiire elutempo ja ajapuudus olid meid takistanud seda teha. “Mesto Vstrechi” mõtisklus andis meile viimase tõuke, et peame neile külla minema. Me veetsime koos imelise õhtu. Vanaema küpsetas maitsvaid pannkooke. Vanaisa meenutas oma noorus-päevi. Me naersime, rääkisime ja vaatasime fotosid. Nädal hiljem suri vanaema ootamatult. Ma nutsin ja tänasin Jumalat tolle imelise õhtu eest, mille me koos veetsime.
Ma olin veel kord veendunud, et Jumal suhtleb meiega paljudel erinevatel viisidel, meenutades, et me peame iga päev elama nii, nagu oleks see viimane. Nüüd püüame olla rohkem valmis Püha Vaimu märguannetele näidata Jumala armastust ja kaastunnet.
See lugu puudutas mind sügavalt, sest mu abikaasa ja mina olime juba kaua plaaninud tema vanavanemaid külastada, aga kiire elutempo ja ajapuudus olid meid takistanud seda teha. “Mesto Vstrechi” mõtisklus andis meile viimase tõuke, et peame neile külla minema. Me veetsime koos imelise õhtu. Vanaema küpsetas maitsvaid pannkooke. Vanaisa meenutas oma noorus-päevi. Me naersime, rääkisime ja vaatasime fotosid. Nädal hiljem suri vanaema ootamatult. Ma nutsin ja tänasin Jumalat tolle imelise õhtu eest, mille me koos veetsime.
Ma olin veel kord veendunud, et Jumal suhtleb meiega paljudel erinevatel viisidel, meenutades, et me peame iga päev elama nii, nagu oleks see viimane. Nüüd püüame olla rohkem valmis Püha Vaimu märguannetele näidata Jumala armastust ja kaastunnet.
Julia Parõgina (Venemaa, Pihkva)