Jumalat silme ees hoides

Kuna mul on bipolaarne häire ja mul oli eriti raske periood, siis oleks pidanud tolle hommiku piiblisalm mu kalendris – Matteuse 28:20 – olema mulle vägev lootusesõna. Kahjuks olin ma tol hommikul nii närviline, et ei pööranud nendele pühakirjasõnadele mingit tähelepanu. Ma hakkasin oma kontaktläätsi silma panema ja kaotasin ühe ära. Mul kulus tükk aega, kuni ma selle üles leidsin, aga koht, kust ma selle leidsin, julgustas mind tolle päeva salmi vaatama: lääts oli jäänud kalendri külge. Tol hetkel mu ärevus veel ei kadunud, aga Issand kasutas mu kadunud kontaktläätse meenutamaks, et ma keskenduksin Jumala tõotusele olla alati koos minuga, eriti minu ärevatel hetkedel. Ja Jumal pidas oma tõotust.

Mul kulus kaua aega, enne kui ma õppisin oma haiguse ja ärevusega tervislikult toime tulema, aga Issand ei jätnud mind kunagi maha. Ikka ja jälle viisid mitmesugustest allikatest pärit meenutused mind tagasi Piibli juurde. Ma õppisin Pühakirja sõnadele rohkem tähelepanu pöörama ja ennast nende kui Jumala pideva ligiolu märkidega ümbritsema.

Ma kasutan ka praegu oma haigusega toimetulekuks ravimeid, aga tugevad ärevushood on kadunud. Jumal vabastas mind nendest, sest ma õppisin oma hirmudega toimetulekuks pöörduma Pühakirja poole. Nüüd teeb Piibel raskedel aegadel rohkem kui lihtsalt aitab mul lootust leida, see aitab mind igal ajal näha ja ülistada elu, mis mul on Kristuses.