Meie aeg, meie võimalus
Lugege Johannese 2:1-11
Jeesus ütles talle: “Mis on sul minuga asja, naine? Minu tund ei ole veel tulnud.” (Johannese 2:4)
Kui pulmapeol sai vein otsa ja Jeesuse ema talle seda ütles, oli Jeesus oma ema vastu karm. Jeesusel oli selleks oma mõte. See polnud ju tema süü, et vein oli otsa saanud. Tema ei vastutanud selle eest. Ja ta ei arvanud, et Jumal tahab, et ta selle mure lahendaks. “Minu tund ei ole veel tulnud,” ütles ta.
Sellegipoolest Jeesus reageeris. Isegi kui ta ei vastutanud selle olukorra eest, reageeris ta tema ees seisvale vajadusele.
Tundub, et paljud meist kehastavad Jeesuse esimest reaktsiooni. Mõelge paljudele katastroofidele, mille tunnistajaks on maailm hiljuti olnud: 2004. aasta tsunami, orkaan Katrina 2007. aastal ja 2010. aasta maavärin Haitil. Mõned ütlevad: “See pole minu süü. Mina ei vastuta selle eest.” Ja seepärast pole neid vaja aidata.
Kuid kriisi- või hädaolukorras tahab Jumal, et me reageeriksime kaastundlikult, püüdes valu tervendada ja kannatusi leevendada. See olukord ei tarvitse olla meie kohustus ega probleem meie süü. Kui vajadus on suur ja meil on vahendeid, millega aidata, siis tahab Jumal, et me jagaksime rõõmsalt.
Sellegipoolest Jeesus reageeris. Isegi kui ta ei vastutanud selle olukorra eest, reageeris ta tema ees seisvale vajadusele.
Tundub, et paljud meist kehastavad Jeesuse esimest reaktsiooni. Mõelge paljudele katastroofidele, mille tunnistajaks on maailm hiljuti olnud: 2004. aasta tsunami, orkaan Katrina 2007. aastal ja 2010. aasta maavärin Haitil. Mõned ütlevad: “See pole minu süü. Mina ei vastuta selle eest.” Ja seepärast pole neid vaja aidata.
Kuid kriisi- või hädaolukorras tahab Jumal, et me reageeriksime kaastundlikult, püüdes valu tervendada ja kannatusi leevendada. See olukord ei tarvitse olla meie kohustus ega probleem meie süü. Kui vajadus on suur ja meil on vahendeid, millega aidata, siis tahab Jumal, et me jagaksime rõõmsalt.
Frank Ramirez (Pennsylvania)