Olge ettevaatlikud, mida te palute
Lugege 2. Korintose 9:6-15
Andke, ja teile antakse – hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi. (Luuka 6:38)
2003. aasta talvele järgnes meie piirkonnas väga kuiv suvi ja sellest tingituna tõusis heina hind tavalisest kolm korda kõrgemaks. Oma karja toites jagasime me loomadele hoolikalt iga heinakübeme, jälgides, et midagi ei läheks raisku. Me palvetasime ustavalt vee eest, täiendava lume ja vihma eest kevadel. Nii nagu ma palusin, et Jumal hoolitseks meie argivajaduste eest, hakkasin ma hirvede eest palvetama. Talv oli olnud karm ning paksu jääkooriku tõttu oli hirvedel raske toitu leida.
Jumal vastas mu palvele ootamatul ja soovimatul viisil, hirved hakkasid meie äärmiselt kallist heina sööma. Ükskõik kui hoolikalt me ka heina kinni katsime, õnnestus hirvedel see siiski üles leida.
Siis hakkasin ma paluma, et Jumal hoiaks hirved me heintest kaugemale. “Tõeline iroonia!” mõtlesin ma. Varem olin ma palunud Jumalat, et ta annaks neile midagi süüa, nüüd aga palusin, et ta teeks seda viisil, mis mulle midagi maksma ei läheks. Mul oli häbi mõelda, kui palju ma olin palunud, et Jumal rahuldaks vajaduse, mille puhul ma ise ei olnud valmis aitama.
Jumal kasutas hirvi õpetamaks, et ma puudust nähes reageeriksin tegudega. Paluda on kerge, anda on palju raskem. Ma ei vaata enam hirvi kui tüütusi, ma näen neis Jumala ustava abi meenutust.
Jumal vastas mu palvele ootamatul ja soovimatul viisil, hirved hakkasid meie äärmiselt kallist heina sööma. Ükskõik kui hoolikalt me ka heina kinni katsime, õnnestus hirvedel see siiski üles leida.
Siis hakkasin ma paluma, et Jumal hoiaks hirved me heintest kaugemale. “Tõeline iroonia!” mõtlesin ma. Varem olin ma palunud Jumalat, et ta annaks neile midagi süüa, nüüd aga palusin, et ta teeks seda viisil, mis mulle midagi maksma ei läheks. Mul oli häbi mõelda, kui palju ma olin palunud, et Jumal rahuldaks vajaduse, mille puhul ma ise ei olnud valmis aitama.
Jumal kasutas hirvi õpetamaks, et ma puudust nähes reageeriksin tegudega. Paluda on kerge, anda on palju raskem. Ma ei vaata enam hirvi kui tüütusi, ma näen neis Jumala ustava abi meenutust.
Jean Bonin (Kanada, Alberta)