Lõdvad huuled

Ühel paastuaja pühapäeval ütlesin ma oma väikesele rühmale, et kavatsen mitte kasutada negatiivseid või kasutuid sõnu ja öelda teistele ainult kasulikke sõnu. Tol nädalal läks kõik hästi. Ma alustasin iga päeva nagu tavaliselt, lugesin Piiblit ja “Päevasõna” ning mõtisklesin selle üle, mida Jumal mulle ütles. Kuid reedel tegin ma suure vea. Oma sõbraga vesteldes ütlesin ma midagi, mis teda solvas. Nagu ütleb Piibel, on keelt raske taltsutada. (Vaadake Jaakobuse 3:8.) Kui ma nägin, kuidas mu sõnad olid mu sõpra solvanud, tundsin, et see pole Jumalale meelepärane. Ma vabandasin sõbra ees, siis aga palvetasin ja palusin, et Jumal mulle andeks annaks.

Mu sõber andis mulle andeks, aga ma tundsin ikka häbi. Siiski teadsin, et Jumal ei taha, et ma oma veas edasi elaksin. Ma võtsin Piibli ja “Päevasõna” eksemplari ning palusin, et Jumal mind aitaks. Tolle päeva piiblitekst, Rooma 8:31-39, kinnitas mulle, et mitte miski ei saa meid Jumala armastusest lahutada ning ma tundsin, et olen andeks saanud.