Jumala armastavad käed
Lugege Laul 23
Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga. (Laul 23:4)
Mu lapselaps Danny on imeline kingitus Jumalalt. Dannyl on Downi sündroom. Ta on viieaastane, kuid ei oska ilma abita trepist üles-alla kõndida. Kui ma kohtusin õpetajate ja õpilastega, kes tegelesid aastalõputöödega, oli poiss minuga koolis kaasas. Ilma minu teadmata ja loata otsustas Danny ringi vaadata.
Mul ei olnud aimugi, et ta oli ruumist lahkunud, kuni kuulsin koridorist treppide lähedalt meeleheitlikku karjatust. Kui ma trepist alla jooksin, nägin ma Dannyt ümbritsetuna heasoovlikest õpilastest, kes tegid oma parimat, et teda rahustada. Kui Danny mind nägi, sirutus ta mu poole. Minu käest kinni hoidmata astus ta isegi ilma astmetele pilku heitmata rahulikult lauldes trepist alla.
Mulle meenusid Laulu 23:4 sõnad: “Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga.” Samasuguse kindlustundega, mida mu lapselaps ilmutas tema jaoks kohutaval hetkel minu poole sirutudes, saame meiegi raskel või keerulisel ajal Jumala armastava käe poole sirutuda.
Mul ei olnud aimugi, et ta oli ruumist lahkunud, kuni kuulsin koridorist treppide lähedalt meeleheitlikku karjatust. Kui ma trepist alla jooksin, nägin ma Dannyt ümbritsetuna heasoovlikest õpilastest, kes tegid oma parimat, et teda rahustada. Kui Danny mind nägi, sirutus ta mu poole. Minu käest kinni hoidmata astus ta isegi ilma astmetele pilku heitmata rahulikult lauldes trepist alla.
Mulle meenusid Laulu 23:4 sõnad: “Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga.” Samasuguse kindlustundega, mida mu lapselaps ilmutas tema jaoks kohutaval hetkel minu poole sirutudes, saame meiegi raskel või keerulisel ajal Jumala armastava käe poole sirutuda.
Carmen G. Narvaez (Puerto Rico)