Mis on arm?

Kui ma olin kolmandas klassis, tegin ma midagi sellist, mida pidasin kohutavaks patuks: ma rebisin oma matemaatikaõpikus ühe lehe katki. Mu pinginaaber kinnitas mu süütundeid veelgi. “Nüüd oled sa hädas!” lausus ta.

Ma olin paanikas. Millega mind karistatakse? Minu käsitsiõmmeldud riided ja koduse lõikusega juuksed näitasid, et mu perekond ei suuda õpikut kinni maksta. Ma otsustasin, et lihtsam on üles tunnistada kui õpetajale vahele jääda, niisiis suundusin ma õpetaja laua juurde. Pisarad silmis, tunnistasin ma üles.

Minu üllatuseks võttis ta kleeplindi, tõmbas sellest minu joonlaua pikkuse riba, sobitas selle katkirebitud leheküljele ja ulatas mulle raamatu tagasi. “Nii. Kõik on parandatud,” ütles ta naeratusega, mis sulatas mu hirmu.

Aastaid hiljem võitlesin ma kristliku mõistega “arm”. Iga kord, kui ma palusin kaua-aegseid kristlasi seda sõna defineerida, vastasid nad mulle, kasutades tuttavat kristlikku sõnavara. Alles siis, kui mulle meenus, mida tegi kolmanda klassi õpetaja süütundest vaevatud õpilase heaks, sain ma tõesti aru, mida arm tähendab.