Pealispinna all
Lugege Luuka 7:36-50
Aga kui variser, kes oli ta külla kutsunud, teda nägi, mõtles ta endamisi: “Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune on see naine, kes teda puudutab, et ta on patune.” (Luuka 7:39)
Kui me hiljuti mööda tuttavat teed minu kodu poole sõitsime, otsustasin ma heita pilgu majade eesõuedesse ja keskenduda aia taga peituvale. Ma olin üllatunud, nähes roosiaedu ja palkoneid, mida ma ei olnud varem märganud, samuti garaaže, töökodasid ja isegi prügikuhja, mis ei olnud varem silma torganud.
Sellele mõeldes adusin, et tavaliselt vaatan ma ainult kohtade ja inimeste pealispinda. Ma otsustan välimuse põhjal, sageli selle taha pilku heitmata.
Piibel räägib meile, et Jeesus nägi palju enamat. Ta tundis eludes ära “lillepeenrad”, mida peeti inetuiks, ja “prügikuhjad”, mis olid peidus nende elus, kes tõid maailmale esile eeskujuliku näo. Liiga sageli me ei näe, mis peitub teiste inimeste “tagaaedades”. Kui me püüame vaadata tähelepanelikumalt inimesi, keda kohtame, saame hakata neid armastama nagu Kristus.
Sellele mõeldes adusin, et tavaliselt vaatan ma ainult kohtade ja inimeste pealispinda. Ma otsustan välimuse põhjal, sageli selle taha pilku heitmata.
Piibel räägib meile, et Jeesus nägi palju enamat. Ta tundis eludes ära “lillepeenrad”, mida peeti inetuiks, ja “prügikuhjad”, mis olid peidus nende elus, kes tõid maailmale esile eeskujuliku näo. Liiga sageli me ei näe, mis peitub teiste inimeste “tagaaedades”. Kui me püüame vaadata tähelepanelikumalt inimesi, keda kohtame, saame hakata neid armastama nagu Kristus.
Joette McDonald (Ohio)