Väljasirutatud käsi

Üheksa-aastaselt jooksin ma oma vanaema tagaaias ringi ja kukkusin prügiauku, mis oli tugeva vihmasaju ajal vett täis valgunud. Kuidagi õnnestus mul oma käsi välja sirutada. Juhtunu pealtnägija haaras mu väljasirutatud käest kinni ja päästis mu. Niipea kui ma olin august väljas, üleni mädaneva sodiga kaetud, pesti mind puhtaks ja viidi arsti juurde.

See juhtum meenutab mulle meie inimlikku olukorda. Iga päev langevad inimesed patuauku ja me teame ka iga päev, et Kristus ootab, et meid päästa. Kristus ootab, et ta saaks sirutada oma käe ja meid päästa, et saaksime oma patud maha pesta. Piiblilugu vee peal kõndivast Peetrusest räägib, et uppuma hakates hüüdis ta: “Issand, päästa mind!” Otsekohe sirutas Jeesus oma käe ja päästis Peetruse. Kunagi suundusin minagi sügavas ja räpases patuaugus vaimuliku surma poole. Siis päästis Kristus mind. Üksinda ei oleks ma suutnud ennast pimedast ja hukutavast olukorrast päästa, kuid oma usu läbi sirutasin ma end välja ja võtsin Päästja käest kinni.