Lahti ühendatud

Hiljuti suri mu ema kohaliku haigla intensiivravi osakonnas, olles mitu nädalat oma elu eest võidelnud. Kui ma palvetasin ja talle Piiblit lugesin, tabas teda hoog, mis raputas ta keha sama tugevasti nagu metsik torm raputab telki. Mõni minut hiljem ema keha rahunes. Tundus, nagu oleks keegi eemaldanud telgi põhivaia ja lasknud sellel aeglaselt maapinnale lainetada.

Mõni minut hiljem eemaldas haiglapersonal torud ja juhtmed, lahutades mu ema senisest maisest elust. Tema elu siin maa peal oli läbi. Tema vaim aga oli vabastatud valu- ja kannatusehaardest. Ma adusin, et keha on ainult “telk”, mis maast lahti päästetakse ja pannakse kõrvale nagu meie päevariided, kui saabub öö. Nagu mu ema, teame meiegi, et Kristuses on meil lootus igavesele elule, kus selle elu tormid ei saa enam meie maapealset telki taguda ja raputada. See on kirjeldamatu kingitus.