Lootuse aed
Lugege Markuse 11:22-25
Kõike, mida te iganes palves endale palute – uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile! (Markuse 11:24)
Kui ma Lõuna-Aafrikas endiste tänavalaste varjupaigas töötasin, ümbritsesid mind vaesus, hüljatus, narkomaania ja mustus. Lapsed, kellega ma töötasin, teadsid väga vähe Jumala ja loodu ilust ja toredusest. Niisiis otsustasin ma ühel päeval rajada aia. Laste abiga istutasin ma kallasid, saialilli, kannikesi, nelke, pojenge ja rikkalikult lopsakat rohtu.
Kui me olime lõpetanud, palvetasin ma, et meie aed omandaks kuju ja kasvaks isegi selles ebatavaliselt raskes Aafrika mullas ja savis. Ma uskusin, et nende lillede kaudu toome me lastele ilu. Varsti olid kallad suuremad, kui ma olin eales näinud; oranžid saialilled paistsid oma värvikirevuse poolest silma punaste nelkide kõrval, ülejäänud õied avanesid ja ka laste südamed avanesid. Nad leidsid lootuse aiast rõõmu.
Mõnikord võime mõelda, et mõned palvesoovid on liiga väikesed, et Jumal nendega tegeleks. Töötades laste keskel, kes kogesid suurt valu ja kannatusi, palvetasin ma aia eest. Iga päev meenus mulle Jumala vastus sellele palvele ning see kinnitab mu usku, sest ma tean, et Jumal on alati ustav ja kuulab meid alati.
Kui me olime lõpetanud, palvetasin ma, et meie aed omandaks kuju ja kasvaks isegi selles ebatavaliselt raskes Aafrika mullas ja savis. Ma uskusin, et nende lillede kaudu toome me lastele ilu. Varsti olid kallad suuremad, kui ma olin eales näinud; oranžid saialilled paistsid oma värvikirevuse poolest silma punaste nelkide kõrval, ülejäänud õied avanesid ja ka laste südamed avanesid. Nad leidsid lootuse aiast rõõmu.
Mõnikord võime mõelda, et mõned palvesoovid on liiga väikesed, et Jumal nendega tegeleks. Töötades laste keskel, kes kogesid suurt valu ja kannatusi, palvetasin ma aia eest. Iga päev meenus mulle Jumala vastus sellele palvele ning see kinnitab mu usku, sest ma tean, et Jumal on alati ustav ja kuulab meid alati.
Megan Daniso (Oregon)