Seesama

Kui palju on teile öeldud: “Sa pole sugugi muutunud!”, kui te teate liigagi hästi, et see ei ole nii. Tegelikult võite olla isegi palju muutunud. Kuidas saab sünnist tänase päevani mitte olla muutunud? Isegi kui me tunneme end oma südames noorena, vananeme sellegipoolest. Me muutume kas sisemiste või väliste jõudude toimel.

Ma olen peaaegu kaheksakümne-aastane ning ei suuda nimetada kõiki muutusi, mida ma olen kogenud algkoolist kolledži ja ülikoolini või alg- ja keskkooliõpetajana ning juhtimis-nõustajana töötamise ajast pensionile jäämiseni. Mu juuksevärv on muutunud pruunist halliks. Mu kodulinna elanike arv on kahanenud. Tänu uutele kommunikatsioonivahenditele tundub, et maailm on muutunud väiksemaks. Linn, kus ma praegu elan, on kasvanud tuhandetest rohkem kui kahe miljonini. Kirik, kus ma olen 1964. aastast alates käinud, on muutunud, hoone renoveerimine ja pastorite vahetus on olnud vältimatud. Muutus võib küll me südant kurvastada, ent nii see peabki olema.

Kõigi muutuste juures võime sellegipoolest tänada Jumalat oma usu eest, pühakoja eest, mis on kõigile avatud, võimaluste eest Piiblit tundma õppida ning Jumala eest, kes on alati kohal, et meid iga päev armastusega juhtida, suunata ja täita.