Hane innustus
Lugege Jaakobuse 1:2-5
Ja mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele. (Heebrea 10:24)
̈hel hommikul, kui ma sörkjooksu tegin, nägin ma üht hane. Ma olin üllatunud seda üksikut hane veekogust kaugel nähes. Kui mul oli veel mõni ring joosta ja ma hanest möödusin, hakkas ta mu peale sisisema ja susisema. Viimasel ringil hakkas hani mu järel jooksma. Kui tavaliselt oli mu viimane ring kõige aeglasem, siis tol päeval lõpetasin ma jooksu täie tempoga.
Kui ma meenutan, kuidas hani mind heidutada püüdis, ajab see mind ikka veel naerma. Ma oleksin võinud lasta sel sisisejal ennast peatada või teise marsruudi valida. Selle asemel otsustasin ma edasi joosta, keskendudes jooksu lõpetamisele. Seekord andis kuri hani mulle tõuke, mida ma vajasin.
Samal viisil saab Jumal kasutada me elus väljakutseid, et meie meelekindlust üleval hoida. Õpetajana oli mul kord üks väga raske õpilane. Kui kooliaasta lõppes, pani ta mu lauale kirjakese: “Aitäh, et te alla ei andnud.” See oli aasta, mille jooksul äratas Jumal minus uue tule õpetajatöö vastu ja andis mulle jõudu probleemsete teismeliste koolis tööle asuda. Iga takistus, millega me kokku puutume, aitab meid oma vaimuliku elu uueks etapiks valmistuda.
Kui ma meenutan, kuidas hani mind heidutada püüdis, ajab see mind ikka veel naerma. Ma oleksin võinud lasta sel sisisejal ennast peatada või teise marsruudi valida. Selle asemel otsustasin ma edasi joosta, keskendudes jooksu lõpetamisele. Seekord andis kuri hani mulle tõuke, mida ma vajasin.
Samal viisil saab Jumal kasutada me elus väljakutseid, et meie meelekindlust üleval hoida. Õpetajana oli mul kord üks väga raske õpilane. Kui kooliaasta lõppes, pani ta mu lauale kirjakese: “Aitäh, et te alla ei andnud.” See oli aasta, mille jooksul äratas Jumal minus uue tule õpetajatöö vastu ja andis mulle jõudu probleemsete teismeliste koolis tööle asuda. Iga takistus, millega me kokku puutume, aitab meid oma vaimuliku elu uueks etapiks valmistuda.
Teri Miller (Virginia)