Maasikataim
Lugege Laul 37:23-31
Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal, kõrge rahvaste seas, kõrge maa peal! (Laul 46:11)
Varakevadel aias töötades märkasin maasikataime, mida ma ei olnud varem näinud. Olin üllatunud ega teadnud, kust see pärit oli, sest see polnud minu istutatud. Siis meenus mulle, et eelmisel aastal ostsin ma komplekti, mis sisaldas maasikapotti, istutusmulda ja mõned maasikaseemned. Ma istutasin seemned potti, panin verandale päikese kätte, kastsin hoolikalt kogu kevade ja suve. Seemned tärkasid visalt ja sügisel viskasin ma poti ärakuivanud sisu aianurka. Järgmisel aastal leidsin sealt ilusa, tugeva maasikataime.
Selle maasikataime nägemine on mulle julgust andnud. Palju kordi, kui ma olen meeleheites, tunnen ma lootusetust ja tahan lihtsalt alla anda. Aga nüüd, kui ma näen oma aias maasikataime, meenutab see mulle, et Jumal tegutseb alati, hoolimata sellest, millega ma silmitsi seisan. Jumal annab meile lootust ja julgustust, aidates meid eluväljakutsega toime tulla.
Selle maasikataime nägemine on mulle julgust andnud. Palju kordi, kui ma olen meeleheites, tunnen ma lootusetust ja tahan lihtsalt alla anda. Aga nüüd, kui ma näen oma aias maasikataime, meenutab see mulle, et Jumal tegutseb alati, hoolimata sellest, millega ma silmitsi seisan. Jumal annab meile lootust ja julgustust, aidates meid eluväljakutsega toime tulla.
Elizabeth A. Methe (Massachusetts)