Jätke ülejäänu Jumalale

Vaadakem tõele silma: meist kellegi perekonnad ei ole täiuslikud. Ma olen näinud suurepäraseid perekondi, aga isegi parimad ei vasta Norman Rockwelli ettekujutusele täiuslikkusest, mille mu põlvkond sai päranduseks Ameerika telesarjadest “Ozzie” ja “Harriett” või “Isa teab kõige rohkem”. Ent õnneks jõuavad vaid üksikud perekonnad väärsuhete tasemele, mida me Jaakobi suguvõsast leiame. Nagu poleks piisanud kahele abikaasale ja kahele vabaabielunaisele sündinud kahe- teistkümnest pojast, lisage peresegadikule tema lemmiknaise Raaheli ja kahe poja, Joosepi ja Benjamini, eelistamine. Segage nendesse keerulistesse peresuhetesse veel annus Joosepi jultumust ja pole siis ime, et teised vennad tahtsid teda tappa. See oli üks halvemaid pereelunäiteid.

Ent isegi siis, kui meie perekonnas on kõik korras, ei suuda me tervendada kõik purunenud suhted, siduda kinni kõik lahtised otsad ning saavutada täiuslikkust oma pereelus, sõpruskonnas, kogukonnas ja isegi Kristuse ihus. Ma olen kuulnud, et inimesed ütlevad, et nad tahavad olla Jeesuse sarnased, väljendada rasketes suhetes täiuslikku, piiramatut armastust. Just sellised peaksidki jüngrid olema. Kuigi Jumala armastus on täiuslik, piiramatu ja lõputu, siis meie oma ei ole. Meie armastus on alati piiratud inimliku ebatäiuslikkusega. Meie saame vaid armastada nii sügavalt ja kannatlikult kui suudame, meie ja teiste läbikukkumistest hoolimata, ja uskuma, et Jumal hoolitseb kõige muu eest, mida me oma suhetes vajame.