Tänage alati

Mind kasvatati 1940.-50. aastail Mississippi jõesuudme linnas suurepärase koolisüsteemi alusel. Mu klassikaaslasi ja mind õpetati juba varases nooruses olema tänulikud isegi kõige väiksemate kingituste eest ja vastama käsitsikirjutatud tänukirjakestega. Meie vanemad ja inglise keele õpetajad õpetasid meid hästi. Aastaid olen ma jätkanud tänukirjade saatmist, kuigi vananedes on mu käte värisemine muutnud kirjutamise raskeks. Ma püüdsin ka oma lapsi eeskuju kaudu õpetada. Ma kurvastan, kui olen teinud kingituse, aga ei saa tänu, olgu see siis kirjakese või telefonikõne näol.

Aga kui sageli leian ma aega, et tänada meie taevast Isa, kes on meile nii palju andnud? Jumal õnnistab meid iga päev rikkalikult. Kas meil on meeles tänada Jumalat kõige eest, mis meil on? Või palume ainult siis, kui me vajame midagi? Ma kujutan ette, et meie taevane Isa rõõmustab meie tänu ja kiituse üle kõige eest, mis meil on, aga eriti just väikeste kingituste eest.