Lakkamatu jutuajamine

Peale paljusid kahtlus- ja eitamisaastaid otsustasin ma uuesti usu avastada. Kõige raskem osa oli aga hakata uuesti palvetama. Siis märkasin ma, et kogu päeva jooksul turgatas mulle vaiksetel hetkedel pähe salm “Palvetage lakkamatult.” See ajas mind segadusse ja pani ennast süüdi tundma. “Kui ma ei suuda isegi enne söömist palvetada,” mõtlesin ma, “siis kuidas on mul meeles kogu aeg palvetada?”

Ühel päeval väljas mustikaid korjates adusin, et ma “räägin” Jumalaga – mitte formaalselt palvetades, vaid pigem rääkides sõbrale, kui tänulik ma nende magusate marjade eest olen. Siis tabasin ma, et teen sedasama ka muul ajal, näiteks nõusid pestes või autot juhtides – lihtsad jutuajamised kõigest, millele ma parajasti mõtlen. Samuti võtan ma rohkem aega kuulamiseks. Nendes “jutuajamistes” tuleb Jumala hääl justkui mu südamesse liikuvad tunded või peast läbivoolavad mõtted. Mõnikord kuulen, et Jumal räägib mu vastu mu sõbra sõnade läbi. Kui see toimub, tegutseb Jumal meie mõlema kaudu ja me mõlemad saame Jumala tarkusest kasu.

Mul on ikka veel võitlusi, kuid mind toetab osadus, mida ma Jumalaga arendan õppides, kuidas “lakkamatult palvetada”.