Lambad ei kanna jalanõusid

Lugedes Loojast, kes ennast lambaid karjatavale Moosesele Hoorebi mäel ilmutas, kujutan ma ette, et lambad jätkasid endist viisi määgimist nagu enne seda, kui Mooses pöördus põlevat kibuvitsapõõsast vaatama. Tõenäoliselt trampisid nad Moosese ja tule vahel kõndides oma sõrgadel. Seda ette kujutades märkan ma midagi: lambad ei pea Jumalale lähemale minnes midagi ära võtma, sest nad ei kanna jalanõusid. Lambad on alati lähedases kontaktis Jumala kohalolu püha maaga.

Hea karjase lammastena alustame meiegi nagu lambad, “paljajalu” ja lähedases kokkupuutes oma Loojaga. Ent peagi õpime me oma jalanõude paelu kinni nöörima ning tõkkeid enda ja tema vahele panema. Meid võivad häirida rassi, soo, klassi ja muude inimkategooriatega seotud kitsendavad oletused, mis meid piiravad ja lahutavad lähedasest kontaktist, mida Jumal tahab meiega jätkata.

Jumal ütles: “Võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa” (2. Moosese 3:5). Iga päev kutsub see kutse meid loobuma igasugustest materiaalsetest perspektiividest ja tegevustest, mis meid Jumalast eemal hoiavad. Meie eesmärk on elada Jumala lähedal. Ja kui me paneme kõrvale kõik, mis seda blokeerib, süttib meie sees Jumala eesmärk.