Usk

Mu ema saab täna teada, kas tal on kasvaja. Oodates sõnumeid, mis võivad me elu muuta, on mul raske mitte lasta hirmul oma tunnete üle domineerida. Ma olen tänulik läbielamiste eest, mida Jumal on mulle seni toonud, võimaluste eest ehitada oma usku ja täielikumalt aru saada, et selles kõiges on Jumal.

Enne kui minust sai kristlane, valitsesid halvav hirm ja ärevus aeg-ajalt mu elu. Paanika oli mu jaoks üsna tuttav ja haaras mind instinktiivselt. Usklikuna tean ma, et tulemusest hoolimata on mu ema Jumala kätes.

Kui elu on ebakindel, siis tõeline usk võidab me raskused ja aitab Jumalasse uskuda. Ma palvetan oma ema tervise eest. Ma olen kindel, et püüan tõsta ema meeleolu nii, kuidas oskan. Ma palvetan talle meelerahu, oma isale julgust, arstidele oskust. Veel enam, ma palun, et mu ema tunneks Jumala armastust sõltumata sellest, mis meid ees ootab.

Kui me süda on täis ahastust, saame selle Jumala ette tuua. Me palvetame ning siis jääme vait ja kuulame. Ja Jumal vastab meile.