Abba, Isa

Lapse hüüd “Issi, ma vajan sind“ äratas mind sügavast unest. Ma läksin vaatama, mida mu tütar tahab. Lonks vett ja rahustavad sõnad vaigistasid lapse hirmu ning ta jäi uuesti magama. Minul ei tulnud und, sest mõtlesin lihtsale sõnale “issi”. Issi on nimi, mis tuleb ära teenida, see tuleb suhtest ja pole lihtsalt informatsiooniküsimus. Igaüks võib olla isa, aga selleks, et kutsutaks “issiks”, on vaja leida lapse jaoks aega ja omada lähedast suhet. Laps, kes hüüab oma issit, teab, et issi on keegi, keda ta saab usaldada, keegi, kes teda armastab ja talle vastab. Kui Jeesust ootas ees ristilöömine, hüüdis ta oma issi poole. Abba on aramea keeles “issi”. Kui Jeesus oli aias, palvetas ta oma isa poole, hüüdes “Abba, Isa.” Ta palus, et see karikas viidaks temast mööda, aga jätkas, öeldes: “Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad” (Markuse 14:36).

Kui me anname ennast Kristuse hoolde, saavad meist Jumala lapsed. Kui me paigutame aega oma osadusse Jumalaga, hüüame me “Abba, Isa”, paludes abi ja teades, et Jumal vastab armastusega.