Igihaljas sõna

Igal kevadel istutame abikaasaga suurtesse pottidesse värvirikkaid lilli ning mu abikaasa hoolitseb kohusetundlikult muru eest, lisades sinna seemneid, kastes ja väetades. Alguses me peaaegu ei näegi taimi üle potiservade, aga mõne nädala pärast hakkavad need mullast kerkima, nagu tõmbaks mingi magnet neid ülespoole. Rohi muutub lopsakaks roheliseks, see toob kaasa iganädalase niitmisetöö. Igal hommikul joome terrassil kohvi. Mu silmad ei väsi iial rikkalikust värvivalikust. Aga siis nagu tõmbaks keegi juhtme seinast välja, ilusad lilled hakkavad närbuma. Õied langevad maha, jättes alles vaid inetud varred. Kord luksuslikult roheline muru muutub pruunikaks ja nagu üleöö on kõik värvid läinud. Käes on talv.

Peaaegu kõik kulub, vananeb või närtsib. Sellegipoolest on üks asi alati uus ja usaldusväärne ning see on Jumala Sõna. Tuhandeid aastaid on Piibel pakkunud päästesõnumit, tuues lohutust vaevatuile ja näidates meile õiget teed. See ei närbu, kuiva ega vanane kunagi. See jääb värskeks ja ilusaks nagu esimesed kevadõied.