Suurim

Meie pulmapäeval üllatas pastor mind, ta alustas tseremooniat, lugedes 1. Korintose 13. peatükki, mida ta ei olnud eelmisel õhtul laulatuse eelproovi ajal teinud. Võib-olla pani eriline sündmus mind seda teksti uuel viisil kuulma, sest ma mäletan, et tulin ära uue arusaamaga. Ma olin alati pidanud neid sõnu liiga sentimentaalseteks ja seostanud sõna armastus romantikaga. Ma mõistsin, et mitte miski Korintose kirjakohas ei vihja sellisele arusaamisele. Piibel seostab armastuse Jumala ennastandva käitumisega.

Hiljuti seminari lõpetanuna olin ma usku, eriti selle osa päästmises ja kristlase elus, põhjalikult uurinud. Ma olin alati mõelnud, et usk on maailmas tegutsev juhtiv jõud. Tol päeval aga kuulsin ma, et kolmest omadusest suurim on armastus. Milline imeline viis abielu alustada! Ilma Jumala armastust otsimata ei oleks ma kõigepealt tulnud usule. Ilma oma tulevase abikaasa armastuseta ei oleks ma isegi unistanud eluaegsest pühendumisest. Ja minu armastus meie tütre vastu nende möödunud kahekümne viie aasta jooksul on pannud mind käituma viisil, mida ma poleks varem isegi ette kujutanud.

Ma olen hakanud uskuma, et armastus on kristliku elu alus, sest kui me armastame, on Jumala kuju meie sees tugevaim.