Kiilasjää
Lugege 1. Moosese 39:1-23
Ometi rõõmustan mina Issandas, hõiskan oma pääste Jumalas. (Habakuk 3:18)
Sel hommikul ärkasin ma ilmahoiatuse peale: Ettevaatust,
kiilasjää. Seda teadet edastatakse, kui temperatuur langeb ootamatult, muutes vihmase päeva kiiresti potentsiaalseks jääohuks. Midagi selle ilmanähtusega sarnast juhtub ka inimestega. Elu toob “kiilasjääd” – ootamatuid muudatusi, mil me imestame, kus on Jumal. Piiblist loeme Joosepist, mehest, kes koges palju kiilasjääd. Tema teekonda ei teinud ohtlikuks jää, vaid teda ümbritsevad inimesed. Kui vennad müüsid Joosepi orjaks (1. Moosese 37:12-28), muutus ta elu ühe hetkega.
Hiljem sattus ta ohtu, kui Pootifari naise valed saatsid ta vangi (1. Moosese 39:1-20). Kui tundus, et Joosep on hukatusse määratud, siis “Issand oli Joosepiga ja pööras tema poole oma helduse ning tegi, et ta sai vangihoone ülema soosikuks” (1. Moosese 39:21). Jumal teadis, et Joosepi tee on ohtlik, sellegi-poolest õnnistas Jumal teda armu, headuse ja poolehoiuga.
Kui me puutume kokku selliste ootamatute muutuste ja kaotustega, võime imestada, kus on Jumal, ja meil tekib kiusatus alla anda. Ent sellistel kordadel võime meenutada, et nagu Joosepiga, on Jumal ka meiega. Tragöödia ja kaotuse keskel osutab Jumal meile lahkust.
Hiljem sattus ta ohtu, kui Pootifari naise valed saatsid ta vangi (1. Moosese 39:1-20). Kui tundus, et Joosep on hukatusse määratud, siis “Issand oli Joosepiga ja pööras tema poole oma helduse ning tegi, et ta sai vangihoone ülema soosikuks” (1. Moosese 39:21). Jumal teadis, et Joosepi tee on ohtlik, sellegi-poolest õnnistas Jumal teda armu, headuse ja poolehoiuga.
Kui me puutume kokku selliste ootamatute muutuste ja kaotustega, võime imestada, kus on Jumal, ja meil tekib kiusatus alla anda. Ent sellistel kordadel võime meenutada, et nagu Joosepiga, on Jumal ka meiega. Tragöödia ja kaotuse keskel osutab Jumal meile lahkust.
Jason Mills (Kanada, Ontario)