Sõna ja teoga
Lugege Iiob 2:11-13
Rõõmustage rõõmsatega, nutke nutjatega. (Rooma 12:15)
Ma olin ühe oma lähedase pärast sügavalt mures. Hall, sajune, pideva vihmasajuga ilm pani mind ennast veel halvemini tundma.
Kui ma töö juures akna ääres seisin ja nuuksusin, tuli üks töökaaslane minu juurde. Ta ütles mulle, et kõik saab korda. Need sõnad ei lohutanud mind. Tegelikult tundsin ma ennast veel halvemini. Veidi hiljem tuli veel üks inimene mu juurde. Mind kannatamas nähes ei öelnud ta sõnagi, vaid lihtsalt embas mind ja seisis mu kõrval. See vaikne sümpaatia ja empaatia mõjusid mulle palju rohkem kui sõnad.
Ta tegi seda, mida apostel Paulus soovitab: “Nutke nutjatega” (Rooma 12:15). Tänased salmid, milles Iiobi sõbrad koos temaga nutsid, meenutasid mulle, et lohutussõnad võivad olla tähtsad, kuid on olemas veel teine viis trööstida – lihtsalt olla üheskoos vaikselt.
Kui ma töö juures akna ääres seisin ja nuuksusin, tuli üks töökaaslane minu juurde. Ta ütles mulle, et kõik saab korda. Need sõnad ei lohutanud mind. Tegelikult tundsin ma ennast veel halvemini. Veidi hiljem tuli veel üks inimene mu juurde. Mind kannatamas nähes ei öelnud ta sõnagi, vaid lihtsalt embas mind ja seisis mu kõrval. See vaikne sümpaatia ja empaatia mõjusid mulle palju rohkem kui sõnad.
Ta tegi seda, mida apostel Paulus soovitab: “Nutke nutjatega” (Rooma 12:15). Tänased salmid, milles Iiobi sõbrad koos temaga nutsid, meenutasid mulle, et lohutussõnad võivad olla tähtsad, kuid on olemas veel teine viis trööstida – lihtsalt olla üheskoos vaikselt.
Irina Ivanova (Venemaa, Pihkva)