Eksikombel Jeesuseks peetud
Lugege Filipi 2:1-11
Mõelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses. (Filipi 2:5)
Minu nelja-aastane poeg Doug tuli koos minuga altari ette leivamurdmisele. Me põlvitasime koos ja avasime oma käed, valmistudes talituseks. Pastor murdis leivatüki ja asetas selle Dougi peopessa. Kui pastor minu jaoks leiba murdis, pudenes leivapuru põrandale.
“Sa pillasid selle maha, Jeesus,” sosistas mu poeg pastorile.
“Ma tean,” vastas pastor. Ta tõstis leivaraasukesed üles ja jätkas teenimist nii, nagu Kristus oli jüngreid teeninud.
Peale jumalateenistust küsisin ma pastorilt: “Kas teid on ka varem Jeesuseks nimetatud?”
“Jah,” vastas ta, “mitu korda, just laste poolt.”
Tundub ebatõenäoline, et kedagi peetakse Kristuseks. Ent kas me ei peaks tahtma elada nii, nagu elas Jeesus, et teised näeksid teda viisis, kuidas me üksteist kohtleme? Meie kutsumus on olla temasugused nii palju kui võimalik.
Ma tunnistan, et olen kristlane, aga ma ei käitu alati vastavalt. Kui ma olen armastuseta või hukkamõistev, ei ela ma nii, nagu evangeelium õpetab. Jumalateenistusest ja mitmesugustest koguduse projektidest osavõtmine aitab mind käituda ja tunda end nagu kristlane. Ent kogudusest eemal olles on see raskem.
Igapäevane pühakirja või muu kristliku kirjanduse lugemine aitab mul seda meeles pidada. Ma palun iga päev oma hoiakute ja käitumise eest olla rohkem Jeesuse sarnane. Ma tahan, et mindki peetaks eksikombel Kristuseks.
“Sa pillasid selle maha, Jeesus,” sosistas mu poeg pastorile.
“Ma tean,” vastas pastor. Ta tõstis leivaraasukesed üles ja jätkas teenimist nii, nagu Kristus oli jüngreid teeninud.
Peale jumalateenistust küsisin ma pastorilt: “Kas teid on ka varem Jeesuseks nimetatud?”
“Jah,” vastas ta, “mitu korda, just laste poolt.”
Tundub ebatõenäoline, et kedagi peetakse Kristuseks. Ent kas me ei peaks tahtma elada nii, nagu elas Jeesus, et teised näeksid teda viisis, kuidas me üksteist kohtleme? Meie kutsumus on olla temasugused nii palju kui võimalik.
Ma tunnistan, et olen kristlane, aga ma ei käitu alati vastavalt. Kui ma olen armastuseta või hukkamõistev, ei ela ma nii, nagu evangeelium õpetab. Jumalateenistusest ja mitmesugustest koguduse projektidest osavõtmine aitab mind käituda ja tunda end nagu kristlane. Ent kogudusest eemal olles on see raskem.
Igapäevane pühakirja või muu kristliku kirjanduse lugemine aitab mul seda meeles pidada. Ma palun iga päev oma hoiakute ja käitumise eest olla rohkem Jeesuse sarnane. Ma tahan, et mindki peetaks eksikombel Kristuseks.
Mary Beth Oostenbrug (Iowa)