Uue Testamendi kirik

Aeg-ajalt kuulen ma inimesi ütlemas: “Ma soovin, et me oleksime rohkem Uue Testamendi kogudus.” Ja ma mõtlen alati: “Me oleme palju rohkem Uue Testamendi kogudus, kui te tõenäoliselt mõistate!” Võtke näiteks Korintose kogudus. Pauluse järgi olid selle probleemideks liikmete vahelised lahkhelid, uhkus, seksuaalne moraalitus, tsiviilprotsessid, vaidlused, ahnus ja alkoholism ning jagunemine vaimuandide põhjal. Mõned liikmed isegi eitasid surnuist ülestõusmist. See Uue Testamendi kogudus ei ole sugugi niisugune, mille sarnane me sooviksime olla.

Mida rohkem me oleme hõivatud koguduse-sisese tegevusega, seda rohkem võime julgust kaotada. Me avastame tühist kadedust, liikmeid, kes ei ole alati üksteisega sõbralikud, püha-päevakooliõpetajaid, kes ei ela nii, nagu nad õpetavad, ja pastoreid, kes ei ela nii, nagu nad jutlustavad. Meil võib tekkida kiusatus kaotada usk oma kogudusse või fantaseerida kuldsest ajast, mida tegelikult ei olnudki olemas.

Meie koguduse tänased probleemid ei üllataks apostel Paulust. Sellegipoolest uskus Paulus armusse koguduse jaoks, mitte lihtsalt üksikisikute jaoks. Ta tänas Jumalat koguduste eest, teades, et Kristus tegutses nende kaudu ja Kristuse tunnistus oli neis tugevnenud. Ta võis seda kõike uskuda ja öelda mitte sellepärast, et kogudused olid ustavad, vaid sellepärast, et Jumal on ustav.