Loodusõnnetus
Lugege Laul 46:1-5
Ole mulle armuline, Jumal, ole mulle armuline, ... ma kipun su tiibade varju, kuni õnnetus möödub. (Laul 57:2)
Aeg-ajalt raputavad maailma võimsad maavärinad, hiidlained, orkaanid ja tulekahjud. Need põhjustavad sageli tuhandete surma. Hiljem püüavad paljud selgitada neid traagilisi sündmusi kui Jumala karistust, teised aga esitavad klassikalise küsimuse: Miks? Ka laulik võitles raskustega, kirjeldades elu pimeduse ja meeleheite kaudu, aga samuti lootes Jumala lunastusele ja ohust pääsemisele.
Tegelikult saab see Laul olla ka meie palve eluraskuste keskel. Me tahame, et keegi mäletaks meie tõotust. Me tahame kindlustunnet, et me ei ole unustatud, vaid Jumal tuleb meile appi.
Meie maailm ei ole kunagi vaba õnnetustest, kuid isegi elutormide keskel võime olla kindlad, et Jumal ei unusta abivajajaid. Ja ka meie saame minna appi neid päästma.
Tegelikult saab see Laul olla ka meie palve eluraskuste keskel. Me tahame, et keegi mäletaks meie tõotust. Me tahame kindlustunnet, et me ei ole unustatud, vaid Jumal tuleb meile appi.
Meie maailm ei ole kunagi vaba õnnetustest, kuid isegi elutormide keskel võime olla kindlad, et Jumal ei unusta abivajajaid. Ja ka meie saame minna appi neid päästma.
Todd Outcalt (Indiana)