Lootus elab

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Luuka 8:40-55

Aga Jeesus hüüdis...: “Tütarlaps, ärka üles!”... ja ta tõusis otsekohe üles. (Luuka 8:54-55)

Enam kui 40 aastat tagasi, kui mu kõige vanem tütar, kelle nimi oli Hope (Lootus), ei olnud veel kolmenädalanegi, ütles lastearst meile: “Ärge linnast lahkuge. Hope ei ela seda ööd üle.” (Me elasime maal, haiglast umbes 80 kilomeetri kaugusel.)

Hope sündis seedekanali rikkega. Ta ei talunud mingit toitu, isegi emapiima. Arstid proovisid igasuguseid variante – soja-retsepti, lihal tuginevat retsepti. Mitte miski ei toiminud. Hope oli liiga palju kaalu kaotanud. Ta oli suremas. Järgmisel hommikul oli mu abikaasa liiga meeleheitel, et haiglasse minna. Murest murtud, silmis pisarad, sõitsin ma sinna koos seminarikaaslasega, kes püüdis mind veenda, et Jumal on isegi surmaorus meiega. See ei lohutanud mind.

Ma läksin haiglasse, oodates sõnumit, et Hope on surnud ja ma ei suutnud nähtut mõista: tema arst oli õnnest erutatud. “See on meditsiiniline ime!” lausus ta vaimustatult. “Hope elab!”

Igal suurel reedel, kui ma mõtlen Jeesuse surmale, elan ma uuesti läbi tolle kauge päeva tundeid. Maailmas ei ole lootust. Jeesus on surnud. Ma kujutan ette, kuidas saatan tantsib rõõmust. Aga me teame, et ülestõusmispühad tulevad. Tänu Jumalale. Jeesus elab!

Gary “Buzz” Meader (Missouri)

PALVE:
Tänu Sulle, Jumal, ülestõusmispühade eest. Me ülistame Sind, et Sa teed täna meie sees ja meie kaudu imetegusid. Me palume Jeesuse, meie ülestõusnud lootuse ja rõõmu nimel. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Nii suurte kui väikeste surmade näol tõotavad ülestõusmispühad meile elu.

PALVE TULIPUNKT:
Raskesti haiged lapsed.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.