Treenides

Lugege Heebrea 12:1-13

Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ja läks tühja paika ja palvetas seal.

Markuse 1:35
Minu kodukohas algavad juunikuus triatlonivõistlused. Nende erineva pikkuse distantside hulka kuuluvad ujumine, jalgrattasõit ja jooksmine ning neid peetakse üksteise järel. Viimased viis aastat olen ma triatlonis võistelnud ja teen seda ka sel aastal.

Triatlonis võistlemiseks peab sportlane selleks valmistuma. Treeningud, mis tasakaalustavad kõiki kolme ala, on ihule paremad ja neist on võisteldes rohkem abi kui treeningutel, mis keskenduvad vaid ühele alale.

Vaimulik teekond on paljus nagu triatlon. Selleks et täielikult vaimuliku teekonnaga tegelda, vajame me tasakaalu palves, Piibli lugemises ja Jumala ülistamises. Need kolm tegevust tugevdavad meie vaimulikku elu, et saaksime sooritada selle, mida Heebrea kirja autor nimetab “meile määratud võidujooksuks” (12:1). Mõned võivad lisada neljanda valdkonna – teenimise. Aga ma usun kindlalt, et teenimine on tegelikult palve, Piibli lugemise ja Jumala ülistamise välispidine väljendus.

Kui me treenime palvetades, Piiblit lugedes ja koos teistega Jumalat ülistades, siis oleme püsivad meile määratud võidujooksus, mis juhib meid Jumalat tundma õppima.

Palve

Kallis armastuse allikas, täida meid igatsuse, väe ja püsivusega kasvada Kristuse sarnaseks. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kuidas ma “treenin” vaimulikult?

Palve tulipunkt

Sportlased.

Heebrea 12:1-13
Jumala kasvatuse eesmärgist

1Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid,
pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem
püsivusega meile määratud võidujooksu!
2Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes
häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu
asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele.
3Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste
vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks.

4Teie ei ole veel vereni vastu pannud patu vastu võideldes!
5Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu
poegadele ütleb:

"Mu poeg, ära põlga Issanda karistust
ja ära nõrke, kui tema sind noomib!

6Sest keda Issand armastab, seda ta karistab,
ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab."

7Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest
mis poeg see on, keda isa ei kasvata?
8Kui te olete ilma kasvatuseta, mille osaliseks on saanud kõik,
siis tähendab see, et te olete sohilapsed ja mitte pojad.
9Pealegi olid meie lihased isad meile kasvatajaiks ja me
pelgasime neid; kas me siis palju enam ei peaks alistuma vaimude
Isale, et elada?
10Lihased isad kasvatasid meid ju lühikest aega ja oma äranägemise
järgi, aga tema
kasvatab meid meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest.
11Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob
kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle
varal on harjutatud.

12Seepärast tehke jälle tugevaks lõtvunud käed ja jõuetud
põlved
13ja õgvendage teerajad oma jalgadele, et lonkur ei väänaks
jalga, vaid pigem saaks terveks.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.